Syracuse

Eile sai siis "Suur Õun" selja taha jäetud ja hakatud põhjapoole sõitma. Auto rentisime LaGuardia lennuvälja Enterprise kontorist, kus meid teenindas väga viisakas ning abivalmis mustanahaline noormees.  Esimene tore üllatus oli linnast välja saamisel sillamaksu kogumine, kus õnnestus kohe kogemata valesse ritta tõmmata, kus sularahas maksta ei saanudki. Kõigepealt saime korralikult sõimata, kästi kusagile kasti kõrvale kõrvale tõmmata ning oodata. Õnneks valvur siiski korjas meie käest sularaha, seletas, et niimoodi sõites tekitame segadust ning soovis head teed.

Edasi polnud linnast välja sõitmine enam eriti piinarikas - põhja poole viis enamasti neljarealine highway. Loodus on siinkandis tegelikult päris ilus - kogu tee tundusime sõitvat mäkke üles. Taamal terendasid kõrgemad mäed, päike paistis ning liiklus oli üldiselt viisakas. Tee peal sai peatutud paar korda spetsiaalselt selleks mõeldud puhkeplatsidel ning need jätsid väga positiivse mulje oma puhtuse osas. Viimast ei saa öelda kahjuks teeäärte kohta - neid siin vist küll ei koristata. Lisaks purunenud rekkarehvidele vedeles tee ääres korjuseid ning olmeprügi. Aga ju siis nii on siin kombeks.

Syracuse'i sissesõidul tekitavad taas segadust teemaksuputkad, neid on siin igal sammul ning raha küsima on kõik maiad. Edasi plaanime sõita väiksemaid teid mööda - on huvitavam ning rahakotile ka pisut sõbralikum. Peatume mingis linnaäärses motellis - öö sai magatud, kuigi toas on pisut läppunud hais, mis hoolimata tuulutamisest sugugi kaduda ei tahtnud. Maja taga oli ööpäev läbi avatud kiirtoiduputka nimega Dunkin' Donuts, kust sai häda pärast eilne õhtusöök hangitud. Toit muuseas on siin üllatavalt kallis - isegi täieliku rämpstoidu eest küsitakse 5-6 dollarit portsust. Kohati on maksud hinna sees, kohati mitte, see teeb ka arvutamise keerulisemaks. Ahjaa, kodanikud, kes väitsid, et ööbimine on siin odav ning kohati võib lausa paarikümne dollari eest motelle leida - osariigi tüüpiline öö motellis maksab $59.95 pluss maksud, samas võib juba sama raha eest ka hotelle leida. Syracuse ise tundub olevat selline tüüpiline USA idaranniku ülikoolilinn, suuruselt võrreldav ehk Tartuga. Päris paljud eeslinnad tunduvad olevat suvel täiesti välja surnud, ilmselt üüritakse sealseid maju talveks tudengitele.

Tänane plaan on jõuda kusagile Niagara Fallsi lähistele lootuses leida sealt ka päevaks-paariks mõni enam-vähem talutav peatumiskoht.