Õhtul umbes kell 7 jõudsime tagasi Niagara Falls'i ning suundusime Rainbow sillale, et minna Kanada pool asuvasse hotelli. Kõigepealt tuli maksta silla ületamise eest $3.25 ning seejärel passida teisel pool piiriületusjärjekorras. Igatahes üle piiri meid lasti ning nii me ka mõnesaja jala pärast hotelli ees maandusime. Hotell ise oli suhteliselt viisakas, eriti arvestades hinda ning selle asukohta. Saime esimesel korrusel kahe suure voodiga toa, millele tol hetkel eriti muud ette heita polnudki kui natuke ühest nurgast rebenenud kardin. Hiljem siiski mõned üllatused meid külastasid - nimelt otsustas laes ringi jalutada kutsumata külalisena senituvastamata sitikas ning järgmine päev otsustas peale umbes minutilist kasutamist tööleingu lõpetada vannitoas olnud föön. Ahjaa, algselt hinna sees olema pidanud hommikusöök tuli siiski 8 dollari eest eraldi juurde osta.
Pimenedes suundusime linna, et vaadata õhtul valgustatud juga ning vaadata kolmapäevaõhtust tulevärki. Sai klõpsitud mõned pildid ning lõpuks hotelli tagasi konnatud. Üllatuslikult seni USA poolel toiminud pangakaardid olid Kanadas kasutud - nendega ei õnnestunud üheski kaupluses maksta, ega ka enamikust sularahaautomaatidest raha välja võtta.
Neljapäeva hommik algas jalutuskäiguga "hobuseraua" taha lootuses leida sealtpoolt linna peatänav. Mis muidugi jäigi leidmata, kuna esiteks oli väljas meeletult palav, auto olime hotelli juurde jätnud, kuna Kanada poolel küsiti absoluutselt igal pool parkimise eest räigelt raha ning teiseks otsustasid nii GPS kui ka infopunktist kaasa haaratud kaart rääkida reaalsusest pisut erinevat juttu ning algselt GPS-i järgi pooleteisemiilisest jalutuskäigust kujunes viie- ning seejärel juba kümnemiiline. Vantsinud maha oma neli-viis miili pöördusime tagasi hotelli, et pisut jalga puhata. Õhtul käisime veel linna peal pilti tegemas ning kohalikus Hard Rock Cafes söömas. Uksel juba targu sai näidatud pangakaarte ning küsitud, et kas saab nendega maksta - vastati jaatavalt ning juhatati lauda. Mõne aja pärast tuli aga tütarlaps, kes teatas, et sorry, aga see nurk on suletud ning juhatas meid järgmisse lauda. Söök ise oli maitsev ning ports suur, nagu alati. Kui aga maksmise aeg kätte jõudis, siis oh üllatust, ei õnnestund meie kummagi kaarti kasutades maksta. Nii ma siis kappasingi sularahaautomaati otsima, kelneri juhatatud automaat oli rikkis, järgmisele oli peale kirjutatud "No US cards", proovimise peale muidugi ei lugenud see ka minu kaarti. Kolmandast leitud automaadist õnnestus raha kätte saada ning nii õnnestus vahepeal juba suletud restoranis siiski ka arve tasuda.
Tänane päev möödus sõitmise tähe all. Kusjuures kogu selle pea-aegu nädala jooksul, mis rendiauto meie käes juba olnud on, olen seda järjest enam vihkama hakanud. Kohalike teede jaoks on see liiga jäik, tänu laiadele ning madala profiiliga rehvidele ujub meeletult teel ning selle püsikiirushoidja teeb ka aeg-ajalt müstilisi trikke. Alguses olin õnnelik, et vähemalt ei pea USAs sõitma mingi Mazda või Toyotaga - anti meile värske Pontiac Vibe, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen veendunud, et tegu on mingi müstilise hübriidiga Opel Astrast ning mingist tundmatust Toyotast. Vähemalt viimase päritolu tundub olevat jõuallikas ning mõõte vaadates jagab auto ilmselt põhja Chevy HHR-i ning seega ka Opel Astraga.
Teed iseenesest on jubedamas seisukorras kui Eestis, vähemalt need, mille eest taskuid tühjaks ei röövita. Linnades kohtab tänavatel kohati päris kraatreid, päris palju on remondiks osaliselt suletud teelõike. Lisaks kehvadele teedele ei saa päris täpselt aru ka kiirusepiirangutest - 55 MPH alas sõidetakse umbes kuuekümnega, linnades levinud 30 MPH tundub veel vähem kohalikke loksutavat, kusagil näitas mingi kohalik tibin meile lausa keskmist sõrme peale selle, kui oli jupp aega "sunnitud" meie taga 30 MPH alas ca. 32 miili tunnis sõitma. Suunatulekang tundub siin veel rohkematel autodel lisavarustuses olevat, kui Eestis. Eriti häirib suunatuleta ridade vahel sõelumine kiirteedel.
Tänane teekond: Niagara Falls-Tonawanda-Warsaw-Corning-Binghampton-Ninaweh. Neid ridu kirjutades istume autos Kellystone Park'is olevas kämpingus.
No comments:
Post a Comment