Enda kell 22:36 ostetud piletiga jõudsime platvormile lõpuks praktiliselt südaööl. Vahepeal saime minuti sõita liftiga 80. korrusele, kust siis peksti edasi trepile ning kuus viimast korrust pidime trepil vantsima. Tundub, et meie polnud ainukesed, kelle ootusi pilvelõhkujasse pääsemine ei rahuldanud - meie ees järjekorras nurises ka üks kohalik taat, et pole nii kehva teenindust veel üheski vaatetornis kohanud. Naljakas oli ka see, et 80. korruse aknad olid altpoolt mattklaasidega kaetud, et keegi jumala eest ei saaks juba vahepeal linna vaadata. Platvormilt avanenud vaade oli küll ilus, aga nautida seda eriti ei saanud - rahvas trügis meeletult, pilti teha oli praktiliselt võimatu, igal sammul võis kohata järjekordset lärmakat klienditeenindajat, kes kisendas, liikuge edasi, liikuge edasi.
Hotelli tagasi jõudsime peale ühte - teele jäid mõned tänavaäärsed asutused, millest üks olla isegi kirjade järgi saanud 2001. aastal NYC parima ööeluga asutuse auhinna. Sisse sinna igatahes ei mahtunud, nii et tuli edasi kõndida.
Öösel metrooga sõita oli üllatavalt rahulik - rahvast oli vähe ning vagunisse mahtus lahedalt. Huvitav oli see, et südaööks olid isegi keset Manhattanit enamus kauplusi juba suletud ning ka tänavad suhteliselt tühjad. Sõitsid mõned taksod ja paar limusiini, jalakäijaid praktiliselt polnud.
Kui eilsest päevast rääkida, siis sai käidud tasuta praamiga Staten Islandil ning kaugelt nähtud ka vabadussammast. Korraks sai astutud ka Brooklyni sillale, et kaeda paljukiidetud ilusat vaadet Manhattanile. Tagasi tulles kõndisime mööda Ground Zerost mille kohal käib hetkel vilgas ehitustegevus. Sealt sõitsime metrooga Central Parki, kus tulid äärmiselt julged oravad meid pingi juurde uudistama. Tegime pargile tiiru peale ning peale vantsimist ja metrooga sõitmist jõudsime tagasi hotelli, et paar tunnikest jahtuda.
Hotellituba ise on senikohatuist kõige pisem, samas ajab asja ära ja ka puhtuse üle ei saa eriti nuriseda. Administraator on külalislahke ning jutukas, lubas meil tasuda iga öö eest lahkelt eraldi, juhuks,kui peaksime vahepeal soodsama peavarju leidma. Ainsaks miinuseks on see, et maksta saab ainult sularahas, kuid õnneks leidsime kõrvalt tänavalt ATM-i, mille teenustasu on ainult 99 senti. Tasuta internetti siin ei ole, seega kirjutan seda juttu hetkel lihtsalt Notepad'i, et hiljem võrku kopeerida, kui kusagilt võrgu leiab. Internet ise maksab $5 poole tunni eest - nii et pole just kõige odavam lõbu. Telekast tuleb Jerry Springer Show, kus parasjagu mingi tädi seletab, et pidi rahahädas kooli pooleli jätma ning stripparina tööle hakkama. Masendav, aga teised kanalid on veel hullemad.
Nüüd peaks kodinad kokku korjama ning veel viimast päeva linna peale hängima minema. Läpakas kotti, juhuks, kui õnnestub kusagil korraks võrk leida - eile nägime tänava ääres paari kvartali kaugusel vähemalt ühte tüdrukut Google't kasutamas, ehk on siis ka meil lootust. Kui muud üle ei jää, siis peab jälle mõnda McDonald'sit külastama (õõõh).
Täiendus: Ja "mäkki" me jõudsimegi. Vähemalt on siin hetkel konditsioneer ja enam-vähem kiirusega nett.
No comments:
Post a Comment